Projektid

Projekti eesmärk on parandada Sillamäe noorte ja täiskasvanute võimalusi tegeleda muusika ja huvialadega, väärtustada huvitegevust ning suurendada elanike kaasatust kultuuri- ja noorsootöösse.

Renoveerimise käigus viiakse hoone vastavusse energiaklassiga C ning muudetakse ruumilahendusi, mis võimaldab linna avalikke teenuseid pakkuda senisest tõhusamalt ja kasutajasõbralikumalt.

Projekti abikõlblik kogumaksumus on 2 366 000 eurot, millest toetus moodustab kuni 85% ning linna omafinantseering vähemalt 15% abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetuse summa on 2 011 100 eurot. Projekti tegevused lõpevad hiljemalt 30.04.2027.

Projekti rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest.

Jäätmejaama eesmärgiks on linna jäätmehoolduse korraldamine vastavuses linna jäätmekavale ja linna jäätmehoolduse korrastamine keskkonnaohutu, majanduslikult põhjendatud ja organisatsiooniliselt tagatud süsteemi alusel. Jäätmejaamas ei hakata jäätmeid ladestama ega ole kavandatud rajada ka sorteerimistehast. Taaskasutatavad jäätmed suunatakse ümbertöötlemisse, ladestamisele kuuluvad jäätmed viiakse jäätmejaamast edasi prügilasse.

Projekti raames rekonstrueeritakse Viru pst promenaadne ja ajalooline linnaruum, säilitades ajastutruud kujunduspõhimõtted, kuid uuendades tänava elemente, et luua tänapäevane avalik ruum, kuhu inimesed on oodatud aega veetma, kus on ohutu liigelda jalgsi ja jalgrattaga. Puiestee jaguneb oma iseloomult liikumiseks mõeldud aladeks, nö puiestee lõikudeks ja nende vahele jäävateks väljakuteks ehk peatuspunktideks. Kvaliteetsele avaliku ruumi loomisel kasutatakse keskkonnasõbralikke lahendusi, nagu roheasfalt.“

Projekti tulemusena rekonstrueeriti ligikaudu 190 meetri pikkune teelõik. Sõidutee vasakpoolsesse serva rajati kõnnitee laiusega 1,8 m ning 0,5 m laiune ohutusriba. Kõnnitee eraldati sõiduteest 12 cm kõrguse äärekiviga. Gagarini tänava ristmikult rajati kõnniteed treppideni, mille sõiduteepoolsetele servadele paigaldati piirded. Gagarini ja Pavlovi tänava ristmikule rajati üks ülekäigurada jalakäijate ohutuks liikumiseks, säilitades olemasoleva ülekäigu Gagarini tänaval.

Projekti raames rekonstrueeriti ka Pavlovi ja Kalda tänava ristmik. Ristmiku üldpindala vähendati ning Kalda tänavale rajati kaks sõidurada – üks vasak- ja teine parempöördeks. Sissesõit Pavlovi tänavalt Kalda tänavale keelati, kuna Kalda tänav on ühesuunaline. Ristmiku põhjapoolsesse serva rajati piirdega kõnnitee ning selle ja olemasoleva kõnnitee vahele kavandati haljasala. Kalda ja Pavlovi tänava ristmikule rajati kaks ülekäigurada, et tagada jalakäijatele ohutu liikumine.

Projekti kogumaksumus oli ligikaudu 800 000 eurot, millest kuni 500 000 eurot eraldatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondist.

Tänu projektile avaneb Sillamäe elanikele ja külalistele täiesti uuenenud Mere puiestee koos laia allee, ajalooliste elementide, uute objektide ja mugava ligipääsuga merele. Linnaruumi atraktiivsemaks muutmine avardab võimalusi ala kasutamiseks võimalikult laiema kasutajaskonna poolt, soodustades läbi istumis-, mängu- ning jalutamiskohtade loomise ka ettevõtluse arengut.

Mere puiesteest saab põhitänav, mis ühendab rannapromenaadi, jahisadamat ja reisiterminali. See omakorda panustab Sillamäe ja Ida-Viru maakonna avamisse merele ja uutele külastajatele, kes saabuvad linna meritsi.

Projekti kogusumma on ligikaudu 1,5 mln eurot, millest 85% toetatakse Euroopa Liidu regionaalarengufondist.

Samal aastal selgus järgmise suurprojekti rahastamise otsus  - Sillamäe Rannapromenaadi ehitamine. Kavas on rajada rannapromenaad, mis ühendab reisi- ja jahisadamat kesklinnaga, mis  moodustab rekonstrueeritava Mere puiesteega ühtse terviku. Rajatav promenaad iseloomustab Sillamäed kui merelinna, ühtlasi rõhutades selle ajaloolist eripära. Promenaad ei ole mõeldud üksnes jalutamiseks, vaid projekti põhjal kavandatakse promenaadile merre ulatuvaid sildu, sportimisala, kohvikut, vabaõhulava, mitut vaatetorni. Sillamäe linna ranna-ala kujuneb oluliseks arengutsooniks ja atraktiivseks puhkealaks.

Promenaad valmib  2021. aastaks. Samaaegselt on plaanis reisisadama ning Sillamäe väikesadama valmimine, mis loovad komplektse merelinnaku.

Nõukogude aja "suletud linn" Sillamäe püüdleb  aina enam avaneda merele, linnapilti uuendatakse eesmärgiga, et väikesadama ja reisiterminali valmides saaksid turistid jalutada otse sadamast kesklinna.

Mõlemat projekti toetatakse Euroopa Liidu regionaalarengufondist.

Rannapromenaad

Sillamäe linna- ja merepäevade avamisel andis Sillamäe Sadama nõukogu esimees Tiit Vähi Sillamäe Linnavalitsusele üle Sillamäe rannapromenaadi arhitektuurse eskiisi. Eskiis on koostatud linnavalitsuse poolt antud lähteülesande järgi ja eskiisi koostamist rahastas Sillamäe Sadam.

Tegemist on Sõtke ja Ivan Pavlovi tänava vahele jääva rannaribaga, mis on vaja korrastada, kuhu on vaja luua ligipääsud ja liikumiseks teed, puhkekohad, lõkkekohad, mänguväljakud, teha korda kaldakindlustused, luua ühendused reisiterminali ja kavandatava jahisadamaga.

Linn kavatseb projekti realiseerimiseks taotleda toetuseks Euroopa Liidu struktuurivahendeid. Taotluse esitamine toimub eeldatavasti 2017. aasta alguses.

Siseministri 18.02.2015 käskkirjaga nr 1-3/41 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise tegevuskavade koostamise protseduurid" on kinnitatud selle meetme Ida-Virumaa tegevuskava ja Sillamäe rannapromenaadi rajamine on projektide pingereas 8. kohal. Samast meetmest rahastatakse ka Mere puiestee rekonstrueerimist.

Projekti ettevalmistamiseks ja toetuse taotlemiseks soovib Sillamäe Linnavalitsus 2016. aasta teha vajalikud uuringud ja koostada promenaadi rajamiseks ehitusprojekti.

Projekti materjalidega on võimalik tutvuda siin:

2016. aasal toimus Sillamäe rannapromenaadi kujundamise meistriklass Michigani ülikooli tudengitega.

2005. aastal toimus Tartu ja Tallinna maatikuarhitektuuri tudengitega Sillamäe linnaruumi analüüs, mille käigus ühe teemana arutati ka mereäärse ala arendamise vajalikkust ja võimalusi.  
 

Projekti kogumaksumus koos käibemaksuga on 2 001 001,98 eurot, sealhulgas abikõlblike kulude maksumus 1 997 428,61 eurot. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi poolt toetatav summa on 1 463 297,17 eurot ehk 74% abikõlblike kulude maksumusest. Sillamäe Linnavalitsuse (toetuse saaja) kulud koosnevad mitteabikõlblikust summast 23 573,37 eurot ja abikõlblikust omafinantseeringust 514 131,44 eurot.

Projekti eesmärgiks on Sillamäe linna tänavavalgustussüsteemi uuendamine, muutes seda energiasäästlikumaks. Projekti raames rekonstrueeritakse Sillamäe tänavavalgustuse taristust 846 valgustuspunkti, mis võimaldab vähendada energia tarbimist nendes valgustuspunktides kuni 66%. Projekti väljundiks on renoveeritud ja keskkonnasõbralik tänavavalgustussüsteem, tänu efektiivsema LED valgustustehnoloogia kasutamisele ja uutele juhtimissüsteemide rakendamisele. Sillamäe linnaelanikele tagatakse ohutumad liikumisvõimalused tänu paremini valgustatud linnaruumile ning ohtlike valguspostide likvideerimisele.

Projekti elluviimiseks läbiviidavad hanked:

• Sillamäe tänavavalgustuse projekteerimine (2020)
• Sillamäe tänavavalgustuse ehitusprojekti ekspertiis (2020))
• Sillamäe tänavavalgustuse rekonstrueerimine (2021)
• Sillamäe tänavavalgustuse omanikujärelvalve teenus (2021)

Projekti eesmärgiks on uuendada Viru puiestee kõnnitee, luua jalgrattaga liiklemise ohutu lahendus ja soodustada inimeste vaba aja veetmist puiesteel.

Viru pst väljaehitamine on jagatud mitmeks etapiks.

Päevakeskus arendatakse Hoolekandeasutus Sügis baasil, kus on olemas vabad teenuse arendamiseks sobivad ruumid, kuid mis vajavad kohandamist. Kokku remonditakse 5 tsooni: esik ja garderoob, vabaaja ruum, kööginurk, puhkeruumid ning tualett- ja duširuum. Remonditud ruumid saavad uue sisustuse. Dementsete põhiteenuse osutamiseks võetakse tööle kolm päevakeskuse töötajat, kaks koduabilist ja üks vanemtöötaja.

Projekti eesmärk on vähendada tööealiste hoolduskoormusega inimeste hoolduskoormust ning toetada nende tööturule suundumist või tööturul jätkamist läbi Sillamäe dementsete päevakeskuse loomise, kus pakutakse dementsetele inimestele päevahoiuteenust. Dementsetele inimestele pakutakse turvaliset keskkonda, tagades sisukas ja ohutu ajaveetmine, hooldus ja järelevalve. Projekti tulemuseks on 21 kuu jooksul töötav Sillamäe dementsete päevakeskus. Plaani järgi kasutab dementsete päevahoiuteenust kohapeal kuni 10 mäluhäiretega inimest. Veel saavad mäluhäiretega isikud kasutada koduteenust. Koduteenuse eesmärk on abistada mäluhäiretega isikuid toimingutes,mida nad ise ilma abita ei suuda teha.

 Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. 

Projekti eesmärk: rahvaarvu olulise vähenemise tõttu on maakonnas vajalik selle mõju analüüsida ning koostada Ida-Viru maakonna ruumilise kahanemise analüüs vastavalt Rahandusministeeriumi koostatud juhendmaterjalile "Suunised ruumilise kahanemise analüüsimiseks ja kohandamise strateegia koostamiseks".

Projekti tulem: Ida-Viru maakonna kohalikel omavalitsustel on olemas ülevaade ruumilisest kahanemisest ning ekspertettepanekud sellega kohandumiseks vajalike tegevuste osas.

 Projektid on rahastatud Riigi Tugiteenuste Keskuse otsustega Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfonidst meetme „Õppe seostamine töö turu vajadustega" tegevuse „Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul" raames. Projektide eesmärk on ette valmistada ja korraldada ebapiisava eesti keele oskusega koolide töötajatele õpitegevusi, mis toetavad töötajate keeleõppe motivatsiooni, võimaldavad arendada keeleoskust ja liikuda edasi sihiga sooritada nõuetele vastav keeletest. Projektide tulemusena on projektides osalenud õpetajad ja spetsialistid läbinud õpiüritused, on motiveeritud edasi õppima eesti keelt tasemeni, mis on nõutav töötamiseks õpetaja või spetsialisti kutsealal.

Keeleõppeprojektide teostamiseks korraldas linnavalitsus riigihanke „Eesti keele õpe B2-tasemele Sillamäe koolides töötavatele täiskasvanutele", mille tulemusel sõlmiti töövõtuleping OÜ-ga Mitteldorf. Projekti raames korraldati osalejate mentorlussessioonid: igale projektis osalejale leiti eestikeelne mentor. Mentori ja osaleja vestlussessioonid toimusid kas vahetult kohtudes või veebikeskkonnas. Iga osalejaga on läbinud 20 vestlussessiooni, mis toimusid vastavalt hanke võitja poolt koostatud õpekavale. Samuti toimusid õppekäigud Tartusse, mis võimaldas osalejatele arendada oma keeleoskusi ning tutvuda Eesti kultuuri- ja ajalooga.

Projektid on suunatud kohaliku tasandi kvaliteetse avalike teenuste osutamisele, kuna on otseselt seotud haridusprotsessi kvaliteediga - õpetajatele esitatav keeleoskustase peab olema vähemalt B2. Projekt on võrdseid võimalusi, infoühiskonda ja regionaalarengut edendava mõjuga.