Sillamäel ja Ida-Virumaa teistes omavalitsustes viiakse ellu turismiklastri projekti "Eesti turismi rekordpaikade tähiste püstitamine Ida-Virumaal"

30.10.2025 | 08:26

​​​​​​​Projektiga paigaldatakse üle maakonna 19 rekordi tähist ja 4 piiritähist.
Just Ida-Virumaa on Eesti kõige rekorditerikkaim piirkond!

Tartu Ülikooli 2020. aasta kevadsuvel läbiviidud kaardistus kinnitas – Eesti looduslike ja inimtekkeliste rekordite pealinn asub Ida-Virumaal!

Ida-Virumaal on loodus ja inimene koos loonud midagi tõeliselt erakordset. Uuringuga kaardistati  34 rekordpaika, millest 19  märgistatakse projekti käigus ja muutuvad seeläbi külastajatele hõlpsasti leitavaks, kutsudes pildistama, avastama ja jagama oma “rekordihetke”. 

Maakonna piirile paigutatakse lisaks 4 piiritähist, mis tervitavad saabujaid Tallinna poolt tulles Purtses, Tartu poolt tulles Rannapungerjal, piirilinnas Narvas raudteejaamas ja Narva-Jõesuu sadamas.

Ida-Virumaa rekordid ei ole pelgalt arvud ja faktid – need on elamused, mis ootavad kogemist!

Projektiga valmib ka rekorditega seotud seiklusmäng, õigemini kaks seiklusmängu - üks Ida-Virumaa põhja- ja teine lõunaosa jaoks.

Sillamäe rekordid:

  • Sillamäe kesklinn – Eesti kõige paremini säilinud 1950. aastate uusklassitsistlik linnakeskus

    Pärast II maailmasõda planeeriti Ida-Virumaale mitmesse linna uusklassitsismi stiilis keskust. Sõjajärgne vaesus ei lasknud aga kõikidel neil suurejoonelistel plaanidel sündida. Uhke linnasüda suudeti välja ehitada vaid Sillamäel ja Kohtla-Järvel.
    Sillamäel on linnasüda väga hästi säilinud ja see on praegu parim näide 1950. aastate uusklassitsistlikust arhitektuuriansamblist eesotsas pompöösse kultuurimajaga.
  • Sillamäe – Põhja-Eesti esimene kuurort

    Võiks arvata, et Ida-Viru kuulsaim kuurort Narva-Jõesuu oli ka kõige esimene. Tegelikult oli Sillamäel paarikümneaastane edumaa. Sillamäed mainitakse puhkusekohana juba 1852. aastal. Kaheksa kilomeetri pikkune kuurortpiirkond paiknes piki mererannikut Sõtke jõe ja Perjatsi oja vahel.
    Eriti kiiresti hakkas suvitajate arv kasvama pärast seda, kui 1870. aastal loodi raudteeühendus impeeriumi pealinna Peterburiga. Põhja-Eesti kaunis loodus meelitas siia järjest enam puhkajaid ning piirkonda tekkisid ka teised kuurordid Narva-Jõesuu ja Meriküla.
  • Eesti suurima kõrguste vahega Sillamäe veehoidlate kaskaad

    Kurtna järvestikust algav Sõtke jõgi suubub 22 km kaugusel Sillamäe paisjärve. Linnas on jõgi paisutatud kolme tammiga Eestis ainulaadseks veehoidlate kaskaadiks, mille paisutuskõrgused on kokku 11,65 m. Sillamäe veehoidlad moodustavad Eesti kõige suurema kõrguste erinevusega paisjärvede kaskaadi.
    Suurima paisjärve veepeegli pindala on 30 ha ja keskmine sügavus 7 m. Kalamehed püüavad veehoidlatest peamiselt ahvenat, särge, haugi ja latikat.

Projekti kaasrahastatakse Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest.

Projekti koduleht https://idaviru.ee/rekordpaigad/

Sillamäe Linnavalitsus

open graph imagesearch block image