Linnavolikogu ja linnavalitsuse hoone

 

Linnavalitsuse hoone kuulub linnaväljaku ansamblisse ja on ehitatud stalinistlikus neoklassitsistlikus stiilis. Ehitusprojekti koostas aastal 1950 A. Popov. Huvitav on see, et 1950. aastate alguses ehitati uued halduskeskused paljudesse Eesti linnadesse, kuid haldushooned rajati korduvkasutusega projektide järgi (näiteks Otepää, Orissaare, Vastseliina, Põlva, Räpina, Jõhvi jt). Sillamäe administratiivhoone rajati küll tollele ajale omaselt esindusliku võimuhoonena, kuid esmapilgul tundub, et tegu on kirikuga. Siiski ei ole selles hoones kunagi kirikut olnud ja see on algselt administratiivhoone – algul Sillamäe täitevkomitee, täna Sillamäe linnavolikogu ja linnavalitsuse hoone. Arvatakse, et nõukogude arhitektuuripoliitikute veendumuse järgi pidi igas Balti linnas olema raekoda ja kirik – seepärast projekteeriti Sillamäe täitevkomitee maja täitmaks visuaalselt nii raekoja kui kiriku kohta.

Esialgse visiooni järgi nägi hoone torn välja praegusest erinev. Kuid selline välimus olevat võimuesindajatele meenutanud koonduslaagri torni, mida ei saanud Stalini ajal kuidagi eksponeerida ja seepärase projekteeriti torn ümber.

Linnavalitsuse hoone oli rikkaliku välisdekooriga, millest on tänaseks hävinenud Nõukogude võimu sümbolid, mida võib tähele panna vanematel fotodel. 
 
Hoone on Sillamäe vanalinna kõrgeim hoone ja selle tornist avaneb lummav vaade üle linna ja merele.Täna tegutsevad hoones Sillamäe linnavolikogu ja linnavalitsus.

 

Linnaväljak asub looduslikult maalilises kohas, kõrgel pangapealsel mere ääres. Väljak asub kesklinna tähtsamate tänavate sõlmpunktis. Linnaväljak ja seda ümbritsev hoonestus on välja ehitatud 1948. aastast pärineva planeeringu ja perspektiivvaate järgi stalinistlikus neoklassitsistlikus stiilis. 

Väljak on kujundatud sellele ajastule kohaselt pidulikuks ansambliks. Väljaku ääres on kultuurihoone, torniga linnavalitsuse (endise täitevkomitee) hoone ja elumajad, väljakult laskub alla mere poole lai trepp, millele järgneb pidulik ja avar bulvar. Trepi kõrval seisab autahvel, kuhu paigutati tööeesrindlaste portreed. Väljaku oli aastatel 1953-1962 Stalini kuju, mis tema isikukultuse lõppedes maha võeti. Suure Oktoobrirevolutsiooni 70. aastapäevaks paigaldati 1987. aastal väljakule ausammas "Au tööle". Haljasalade kujundus järgib 1950. aastate linnaosale iseloomulikku sümmeetrilist kujunduslaadi (mitmevärvilised lillepeenrad, lillevaasid, pingid, puuderead).

Arhitektuurimälestisena on muinsuskaitse all kultuurikeskuse hoone, mille paleelikkus kajastab stalinismiajastu arusaama kunsti ülevusest. Linnaväljakust paarsada meetrit läänepool asub teine arhitektuurimälestis, endine kinohoone, mis on samuti suurejooneline ehitis. Linnaväljakut ümbritseb ajastule iseloomuliku sümmeetrilise planeeringu kohaselt välja ehitatud 1950. aastate tüüpiline stalinistlikus neoklassitsistlikus stiilis arhitektuuriansambel.